Digiõppevara projekt

 Lugemispäevik 2. Digitaalne õppevara. 

Digitaalsete õppematerjalide arv suureneb kiiresti. Kasutavad neid nii õpetajad, õpilased kui ka õppetöö arendajad. Kuidas kasutajana olla kindel leitud õppematerjali kvaliteedis?

Üheks tuntumaks digitaalse õppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007). LORI hindamisjuhend võimaldab koostada arvustusi üheksas kvaliteedimõõtmes: sisu kvaliteet, õppeesmärkide vastavusse viimine, tagasiside ja kohandamine, motivatsioon, esitluskujundus, interaktsiooni kasutatavus, juurdepääsetavus, korduvkasutatavus ja standarditele vastavus. 

Alljärgnevalt tutvustan kokkkuvõtvalt artiklis „Multimeedia õpperessursside kvaliteedi hindamise raamistik“ (Leacock & Nesbit, 2007) käsitletud õpiobjektide kvaliteedikriteeriume digitaalsete õpiressursside kohta, mis on mõeldud korduskasutamiseks erinevates haridusasutustes.

See heuristiline (küsimuste ja juhiste kaudu võimalikult iseseisvale teadmiste hankimisele suunamine) hindamisviis ei ole ainulaadne, kuid erinevalt suurematest hindamisvahenditest, mis määravad väga üksikasjalikud kriteeriumid, põhineb LORI laiaulatuslikul mõõtmete tõlgendamisel, mille eesmärk on teha kokkuvõtvat analüüsi objekti tugevate ja nõrkade külgede üle. Näiteks Nielsen (1994) sünteesis juhised tarkvara kasutatavuse hindamiseks ja Hedberg (2004) määratles seitse diskursust multimeedia disainis.

Kuna olen tabeliusku inimene, siis kirjeldan üheksat LORI kvaliteedimõõdet pikemalt lahti alljärgnevas tabelis.

1.   Sisu kvaliteet

Kindlasti kõige olulisem aspekt. Õppematerjalist on vähe kasu või see pole üldse kasulik, kui see on hästi kavandatud, kuid selle sisu on ebatäpne või eksitav. Üsna paljude õpiobjektide hindamisel määratakse kvaliteet suuresti sisuga seotud kriteeriumide alusel. Näiteks MERLOTi (Merlot, 2000) üldhinnagulised standardid jagavad kvaliteedi kolme ossa: sisu kehtivus, potentsiaalne tõhusus õppevahendina ja kasutusmugavus. On uuritud kuidas mõjuvad õpikutes esinevad vead ja eelarvamused õppijate arusaamu. Juba 15 aastat tagasi hoiatati, et arvutipõhiste õppematerjalide sisu on sageli puudulik, mis muudab õppimise keerulisemaks. Sisu kvaliteedi hindamisel LORI abil tuleb arvestada õppematerjali tõesust, täpsust, asjakohast detailsust.

2.   Õppeesmärkide joondumine

Selle aspekti juures hinnatakse kuivõrd on õpiobjektis omavahel kooskõlas sõnastatud õpieesmärgid ja hindamistegevus. Lähtuvalt õpieesmärkidest tuleb määratleda tegevused, mis vastavad eesmärkidele ja sihtrühma tasemele. On täheldatud, et sellisel moel õpetajate poolt läbimõeldud materjalid võivad tõsta õpilaste saavutusi 1-3 standardhälbe võrra. See LORI kriteerium rõhutab õpieesmärkide, tegevuste, hinnangute ja õppija omaduste vastavusse viimist.

3.   Tagasiside ja kohanemine

Tagasisides esitab objekt teavet lokaliseeritud tegevuse kohta. Näiteks sooritusajalugu, sobivuse mõõdud või enesehinnangud individuaalsete eelistuste, sobivuse või vaimse seisundi kohta õpikeskkonnas. Piiratud tagasiside vormideks loetakse testijärgseid skoore. Suulised sõnumid, mis on koostatud konkreetset tüüpi vigade põhjuste selgitamiseks, suurendavad testijärgset jõudlust ja vähendavad õppimise aega. Õppijad teevad paremaid otsuseid, kui neile antakse asjakohast teavet.  Õpiobjektide hindajate jaoks on oluline küsimus, kas konkreetne õppija kontrolli funktsioon kujutab endast tõhusat kohanemist õppijate vajadustega. Selle LORI üksuse puhul hinnatakse kuivõrd on tagasiside ajendatud erinevast õppija sisendist, selgitades järjekindlalt miks vastus on vale, koostab õppija mudeli, et individualiseerida õppetegevusi ja keskkonda.

4.   Motivatsioon

Õpiobjekti motivavatsioonikvaliteet mõjutab jõupingutusi, millesse õppija on valmis investeerima. Õpiobjekti puhul, mida peetakse liiga raskeks või liiga kergeks, võib tulemuseks olla madal motivatsioon, sest õpilased eeldavad, et see on igav, seda ei ole võimalik täita või ei tasu seda lõpetada. Mõnikord võetakse kasutusele liiga palju multimeediapõhiseid liideseid, et teha ülesanne meeldivamaks ning suurendada seeläbi õppijate motivatsiooni, kuid need liidesed võivad raisata ja valesti suunata kognitiivseid ressursse, kui nende kasutamine ei ole seotud õpieesmärkidega.  Squires ja Preece (1999) kasutavad terminit „pinnapealne keerukus“ kirjeldades tähelepanu köitvaid trikke, nagu vilkuvad bännerid, õpetamisega mitte seotud animeeritud tegelased ja ebaolulised heliribad. Kui nende uudsus hajub, muutuvad nad segajaks õpetamisel. Õppijate sisemist motivatsiooni suurendavad materjalid, mis võimaldavad õppijatel oma tegevusi teatud määral kontrollida, pakkudes võimalusi kõrgel tasemel interaktiivsuseks ja esitavad mängulaadseid väljakutseid. LORI motivatsiooni kriteeriumite järgi peab õpiobjekt pakkuma õppijatele sobivaid raskusastmeid, et nad kogeksid õpptegevusest enesekindlust ja rahulolu, olles samal ajal köitev ja hoides õppijate tähelepanu.

5.   Esitluse kujundus Digitaalse ressursi kujundus hõlmab õppematerjali teksti, diagramme, heli, video ja animatsioonide kvaliteeti. Välja on kujunenud tava, et esitluskujunduse elemendid järgivad selge, kokkuvõtliku väljenduse ja esteetiliselt meeldivuse põhimõtteid. Tõhus esitluse disain võib kaasa aidata õppimise arengule. Kehv esitluse kujundus, aga suurendab kõrvalist kognitiivset koormust. Näiteks: loetamatud fondid, segavad värvilahendused või kehv heli või video.  Üheks soovituseks, mida jagab Mayer (2001) on animatsioonide selgitamine pigem helijutuna kui tekstina. LORI järgi peaks esitluse kujundus demonstreerima kujundusi, mis integreerivad tõhusalt teksti, graafikat, videot või heli, sisule sobival viisil ja olema teaduspõhiste põhimõtetega kooskõlas.

6.   Interaktsiooni kasutatavus Kasutatavus on haridustarkvara kvaliteedi juures suurimaks probleemiks: interaktsioon liidesega ja interaktsioon sisuga. LORI puhul kasutatakse interaktsiooni terminit kirjeldamaks kui lihtne või raske on õppijal õpiobjektis ringi liikuda. Kuna õppijad peavad jagama enda kognitiivseid ressursse nende kahe interaktsiooni tüübi vahel, siis tuleb tagada, et interaktsioon liidesega ei segaks õppimist ja kõik õppija tehtud vead on seotud õpieesmärkide täitmisega, mitte objektis ringi liikumisega ( kehv ekraanipaigutus, katkised lingid või süsteemi vastuse ebakõlad).  Seega õpiobjektil, millel on kõrge interaktsiooni kasutatavus, on hõlpsasti järgitavad juhised saadaval kõikides kohtades, kus õppija võib vajada abi. Üks asi veel, mis käib digitaalse õpiobjektiga kaasas, on viivitus. Üldtunnustatud maksimaalne vastuvõetav viivitus veebilehe laadimise jaoks on 10 sekundit. Kui õpiobjekti sees kulub ülesande laadimiseks liiga kaua aega, siis kogevad õppijad pettumust ja võivad otsustada objektist väljuda. Kasutades LORI hindamiskriteeriume peab interaktsiooni kasutatavuse puhul õpiobjektis navigeerimine olema intuitiivne, etteaimatav ja sisaldama kvaliteetseid liidese abifunktsioone, mis võimaldavad õppijal kiiresti juhistest aru saada ja sisu juurde naasta.

7.   Juurdepääsetavus Õpiobjektide kujundamisel tuleb arvestada ligipääsetavust ka puuetega inimestele. Näiteks: õpiobjektid, mis esitavad sisu ainult teksti- või graafilises vormingus, ilma helihäälestusteta, välistavad nägemispuudega õppijad või õpiobjektid, mis on koostatud ADHD õpilastele, võivad olla autistlike õppijate jaoks ebaefektiivsed. Õpiobjektide disain peaks pakkuma haridussisule juurdepääsuks mitmeid viise.  Rahvusvahelisel tasandil on asutatud W3C (Word Wilde Web Consortium, 1999), mis sisaldab juhiseid juurdepääsetavuse tagamiseks ( ekraanitüübid, abitehnoloogia ja sisendseadmed). Neid juhiseid saab kasutada ka interaktiivsetes harjutustes, esitlustööriistades, hoidlates, tekstivestlustes ja videokonverentsidel. LORI juurdepääsetavuse hindamine nõuab W3C ja IMS-i juhiste üksikasjalikku mõistmist. Hindajad, kes ei ole veel selle valla eksperdid, soovitatakse kasutada ühte valideerimismeetoditest WebXACT (http://webxact.watchfire.com) või UsableNet (www.usablenet.com),  mis kontrollivad automaatselt õpiobjekti vastavust W3C juurdepääsetavuse juhistele ja tagastab aruande vastava taseme kohta. Õpiobjekti, mis sisaldavad Flashi, Java-d või pistikprogramme tuleb käsitsi kontrollida.

8.   Korduvkasutatavus Õpiobjektide arendamise peamine eesmärk on taaskasutamise potentsiaal. Taaskasutamist suurendab materjalide kohanemisvõimelisus erinevate õppijate vajadustega (erinev õppijate taust, võimed ja puuetega kasutajad), kuid siinkohal tuleb tunnistada, et ükski õpiobjekt ei saa olla tõhus samaaegselt kõigi õppijate jaoks igas kontekstis. Õpiobjektid ei tohiks sisaldada viiteid juhendajate nimedele, klasside asukohtadele või kursuste kuupäevadele. See teave peaks sisalduma üldises kursuse struktuuris. Cambell (2003, lk 38) ütleb, et „Õpiobjektid peavad olema piisavalt suured, et nad oleksid harivad ja piisavalt väiksed, et olla paindlikult taaskasutatavad.“ LORI kirjelduse järgi tuleb õpiobjektide kasutamise puhul jälgida objekti kasulikkust erinevate oskuste ja võimetega õppijatele ning kas objekt on kasutatav mitmes õpikontekstis.

9.   Standardite järgimine LORI standarditele vastavus käsitleb asjakohaseid tehnilisi standardeid ja spetsifikatsioone. Tõuke selleks andsid metaandmed, kuid isegi kui kasutatakse ühtset metaandmete malli, võib sisestatud teabe kvaliteet olla erinev (mõned väljad jäävad tühjaks või on täidetud osaliselt). Kõik sõltub sisestaja ajast, huvist või mõistmisest. Kõik need detailid mõjutavad otseselt otsitavust ja korduvkasutavust. Seega on õpiobjekti korduvkasutatavusele ülioluline metaandmete standardite järjekindel jälgimine ja kasutamine, mis omakorda muudab objekti otsingu spetsiifilisemaks ja põhjalikumaks ning objekti jagamine muutub tõhusamaks ja täpsemaks. Õpiobjekti hindajad kasutavad LORI standarditele vastavuse uurimiseks, kas objekti looja on järginud metaandmete täitmisel rahvusvahelist standardit.

Uuringud on näidanud, et LORI kasutamine õpiobjektide hindamisel on kasulik ja aitab säästa aega andes sisuka ülevaate õpiobjektist ning aitavad loojatel jagada oma loomingut teistega.

LORI on saadaval  prinditava dokumendina aadressil https://www.academia.edu/7927907/Learning_Object_Review_Instrument_LORI_

NB! Seda tööd tehes tabasin ennast tundide ettevalmistamisel nüüd juba teadlikult kriitilise pilguga hindamas tunnis kasutatavaid digitaalseid õppevahendeid (kas juhised on piisavalt selged, kuidas õppematerjal täidab õpieesmärke, kas on piisavalt motiveeriv või pigem on animatsioonid segavad, kas salvestan edaspidiseks kasutamiseks või ei jne).

Kasutatud kirjandus

Campbell, L. M. (2003). Engaging with the learning object economy. In A. Littlejohn (Ed.) Reusing online resources: A sustainable approach to e-learning. London: Kogan-Page, 35–45.

Hedberg, J. (2004). Designing multimedia: Seven discourses. Cambridge Journal of Education, 34, 241–256.

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10 (2), 44-59.

MERLOT (2000). Evaluation criteria for peer reviews of MERLOT learning resources. Retrieved July 26, 2006,

from http://taste.merlot.org/catalog/peer_review/eval_criteria.htm.

Nielsen, J. (1994). Enhancing the explanatory power of usability heuristics. Proceedings of the Association for Computing Machinery CHI 94 Conference, Boston, MA, 152–158.

World Wide Web Consortium (1999). Web Content Accessibility Guidelines 1.0, Retrieved July 26, 2006, from

http://www.w3.org/TR/WCAG10.