Digitaalne õppevara 2023

Kolmandaks ülesandeks oli luua koos rühmakaaslastega digiõppevara H5P abil. Eesmärk : koostada rühmades terviklik digitaalse õppevara kogumik repositooriumis e-Koolikott.  Sihtgrupp : 10.klassi õpilased, tasanduskursus. Meie grupi teemaks on “ Digisisu loomine ”, mis koosneb neljast alateemast. Valisime alateemad nii:  Marina - Digisisu arendus Daily - Digisisu kohandamine Tiina - Autoriõigus ja litsentsid H5P mallidest otsustasime valida õppematerjali tüübiks  Course Presentation . Õpiväljundid digipädevusmudeli järgi. Õppija loob ja toimetab digisisu erinevates formaatides; muudab olemasolevat digisisu;  Õppija järgib digisisu luues ja kasutades autoriõiguse põhimõtteid ja litsentsitingimusi; Hindamiskriteeriumid õppijate hindamiskriteeriumite järgi.   Digisisu arendus õppija: vormindab arvutiga tekste (nt avaldus, CV, loov- ja uurimistöö) kooli vormistusjuhendi põhjal; vajadusel prindib faili, seadistades eelnevalt paberi formaadi, eksemplaride arvu, ...

  Lugemispäevik 2. Digitaalne õppevara.  Digitaalsete õppematerjalide arv suureneb kiiresti. Kasutavad neid nii õpetajad, õpilased kui ka õppetöö arendajad. Kuidas kasutajana olla kindel leitud õppematerjali kvaliteedis? Üheks tuntumaks digitaalse õppevara hindamismudeliks on LORI mudel (Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007). LORI hindamisjuhend võimaldab koostada arvustusi üheksas kvaliteedimõõtmes:  sisu kvaliteet, õppeesmärkide vastavusse viimine, tagasiside ja kohandamine, motivatsioon, esitluskujundus, interaktsiooni kasutatavus, juurdepääsetavus, korduvkasutatavus ja standarditele vastavus.  Alljärgnevalt tutvustan kokkkuvõtvalt artiklis „ Multimeedia õpperessursside kvaliteedi hindamise raamistik “ (Leacock & Nesbit, 2007) käsitletud õpiobjektide kvaliteedikriteeriume digitaalsete õpiressursside kohta, mis on mõeldud korduskasutamiseks erinevates haridusasutustes. See heuristiline ( küsimuste ja juhiste kaudu võimalikult iseseis...

Lugemispäevik 1.  Õpiobjektid ja repositooriumid. ·          Kirjutan enda kokkuvõtte artiklist „ Use of Repositories of Digital Educational Resources .“ Virginia Rodés-Paragarino, Adriana Gewerc-Barujel, and Martín Llamas-Nistal. ·          Huvi pärast tutvusin põgusalt veel ka artikliga „Chapter 3. Open Educational Resources in Estonia.“ Hans Põldoja ja Mart Laanpere. Wikipedia sõnul on repositoorium elektrooniliste õppematerjalide ja õpiobjektide varamu, kus säilitatakse sinna üles laaditud materjale. [1] Viimasel kümnendil on digitaalsete haridusressursside repositooriumid   saavutanud märkimisväärse arengu. Oma mitmekesisise taseme tõttu on nad saanud üheks osaks hariduse ümberkujundamise protsessist, eesmärgiks parandada õpetamise ja õppimise tingimusi.   Artiklis „ Use of Repositories of Digital Educational Resources “ esitatakse ülevaade digitaalsete hariduslike repostitooriumi...